Meediakommentaar

Sellel nädalal läbis Tai meediat uudis, millest tegin alljärgneva eestikeelse kokkuvõtte.



Möödunud teisipäeval võttis Tai politsei vahi alla juba kolmanda isiku, keda kahtlustatakse rahvuslikule julgeolekule ohtliku valeinformatsiooni levitamises vastavalt 2007. aastal kehtestatud Arvutikuritegude Seadustiku paragrahvile 14.
Pattaya lähedal resideeruv Somjate Itthiworakul, 38, kuulati üle Kõrgtehnoloogiste Kuritegude Uurimiskeskuses. Varem, pühapäeval, oli kinni peetud kaks isikut, keda kahtlustatakse samasuguses kuriteos.
Katha Pajajiriyapong, 37, turundusjuht investeerimisfirmas KT Zmico Securities, levitas kahtlustuse kohaselt oma klientide ja sõprade seas kuuldusi Tai kuninga halva tervise kohta, misjärel Tai börsiindeks SET kukkus 15. oktoobril 8,22 %.
Politsei on võtnud uurimise alla kümmekond investorit, et teha kindlaks, kas nende tehingud börsil võisid olla sooritatud turu manipuleerimise tagajärjel tekkinud võimaluste kasutamiseks.
81-aastane Tai kuningas Bhumibol Adulyadej viibib alates septembri keskpaigast kopsupõletikuga haiglas. Esmaspäeval ilmus ta avalikkuse ette, süüdates küünlad traditsioonilisel veefestivalil.



Saatsin selle teksti Äripäevale, aga kuna sealt ei tulnud mingit reageeringut, avaldan selle siinkohal.

Lisan ka mõned kommentaarid, mis sellest loost tulenevad või järelduvad.


• Ma muidugi ei tea, kui palju on Eesti meedias yldse juttu olnud sellisest võimalusest nagu börsi kõigutamine. TALSE mahud on vist liiga väiksed, et seesugusest tegevusest miskit tulu loota. Aga katsed turgu mingite kuulujuttudega mõjutada on sama vanad nagu turg ehk börs ise. Idee on ju lihtne. Lased levima, ykskõik mis viisil, miski kumu ja samal ajal oled ise (koos sõpradega) võtnud sisse positsioonid (optsioonid), mis selle kumu mõju tagajärjel tekkinud tõusust või langusest kasu toovad. - Reeglina on selline käitumine tsiviliseeritud maailmas kriminaliseeritav. Põhimõtteliselt on igal pool selle eest ette nähtud karistused. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• 2007. aastast kehtib Tai maal Arvutikuritegude Seadustik. See nimetus on muidugi vaba tõlge. Seda võiks nimetada ka Küberkuritegude Seadustikuks või kuidagi nii. Aga, vahet pole. - Selge on see, et arvutid, arvutivõrgud ja kõik muu sellega seonduv toovad endaga kaasa ka võimalused virtuaalsetes keskkondades kuritegude sooritamiseks. Ja need on ju tehniliselt ysna erinevad nendest tegudest, mida reaalses maailmas toime pannakse. Ja, tõepoolest, oleks normaalne, kui seesuguste kuritegude menetlemise jaoks olekski omaette seadustik. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• Tais on loodud Kõrgtehnoloogiliste Kuritegude Uurimiskeskus. Just nimelt seesuguste kuritegude avastamiseks, jälgimiseks jne. Ma muidugi ei tea, missugused on selle keskuse õigused ja võimalused. Aga tundub, et kellegi suhtlemise või börsil käitumise jälgimine ei ole selle keskuse jaoks mingi probleem. Põhimõtteliselt peaks see olema võimalik igal pool. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• Ehkki Tais valitseb konstitutsiooniline monarhia, on kuninga autoriteet väga kõrge. Igasugused katsed selle kõigutamiseks, näiteks kuulujuttude levitamisega riigipea halva tervise kohta, on juba iseenesest ohuks riiklikule julgeolekule ning väärivad seega kõige tõsisemat tähelepanu. - (Huvitav, kas ka...?)

• Kui 81-aastane inimene on yle kuu aja veetnud haiglas, siis tekib paratamatult mure tema tervise pärast. Ei pea otseselt mingeid kuulujutte levitama. Piisab väga vähesest, et usaldus kõikuma panna. Aga isegi see vähene tuleb sellegipoolest vettpidavalt tõendada, et kedagi saaks yldse kahtlustama või syydistama hakata. - (Huvitav, kas...?)

Rannaelu

Pole vist tõesti siinsest rannaelust pikemalt rääkinud.

Yldiselt on kõigis Tai randades enam-vähem yhesugused kombed ja tavad. Võiks ehk mainida, et topless ei ole kombeks. Nudistide randu siin yldse ei ole. Rannaelus ei ole siin maal yldse midagi eriti seksikat, kui see aspekt peaks kedagi huvitama.

Igaks juhuks peaks vist kohe alguses mainima, et päikesega tuleks olla ettevaatlik. Ega see just nii ka ole, et kohe saad päikesepiste või põletuse, kui kuskile lagedale ennast jätad. Ja ega need kaitsekreemid ka lausa kohustusllikud ole. Aga, nii igaks juhuks, ei maksaks nagu yldse kuskile ennast päikese kätte kauaks jätta.

Ja teine asi on meri. Haisid või kõrvetavaid meduuse meil siin ei ole. Aga merevesi on soolane ja võibolla harjumatult soe.

Erinevad rannad võivad olla siiski mõneti erinevad. Räägin kõigepealt Pattaya randadest ja siis lyhidalt ka teistest piirkondadest.

Kaks suuremat rannapiirkonda on siin Pattaya Beach ning Jomtien Beach, vastavalt umbes 3 km ja 6 km pikkused. Väiksemaid randasid leidub veel Naklua ning Pratanmak Hill piirkonnas ning samuti linnast eemal ning saartel. Yksikutel hotellidel või elupiirkondadel võivad olla ka oma privaatrannad.

Avalikud rannad on jagunenud paarikymnemeetristeks lõikudeks, kus igayhe eest hoolitsevad vastavad inimesed, tavaliselt yks perekond. See ongi siis nende igapäevane tegevus, töö ja teenistus. Nendele kuuluvad sealsed päikesevarjud, lauakesed, rannatoolid, kummist ujumisrõngad, kylmkastid jm varustus. Nemad koristavad oma rannalõiku, riisuvad ja sõeluvad liiva, hoiavad korda.

Nemad teenindavad sind ja hoolitsevad sinu eest, kui sa oled juba nende juurde koha sisse võtnud. Nad varustavad sind jookidega ja jääga, paigutavad soovikohaselt ümber toole, laudu ja päikesevarje ja yldse hoiavad sul silma peal, kui veel midagi peaks vaja olema.

Nende poole pöördumiseks ei pea nende juurde minema ega isegi mitte neid hõikama. Piisab viipamisest ja nad tulevad ise. Hästi mugav.

Lõpuks, lahkumisel, küsid arvet ning maksad kõige eest yheskoos. Seal sees on siis kõik joogid, mis sa oled nende käest tellinud ning mingi tasu veel nende rannatoolide kasutamise eest.

Suhteliselt odav kõik. 0,3-ne kohalik õlu 50 bahti, rannatool 30 näiteks. Ei midagi ylemäärast.

Samal ajal pakutakse sulle aga ka kõikvõimalikke muid teeneid. Algul võib see olla ysna häiriv, aga harjub ära. Tegelikult ei pea neile yldse reageerima.

Aga paratamatu on see, et lakkamatult möödub su juurest sõbralikult naeratavaid inimesi, kes pakuvad sulle massaazhi, manikyyri, pedikyyri, värskeid ajalehti, tätoveeringuid, lindude puurist lahtilaskmist, annetuste tegemise võimalusi, päikeseprille, käekelli, mänguasju, loteriipileteid, aurutatud või taignas küpsetatud krevette, krabisid, kalmaare, molluskeid, kalu, keedumune, kypsetatud maisitõlvikuid, kõikvõimalikke värskeid puuvilju, suhkruvatti, kooke, jäätist, kypsetisi, maiustusi, ehteid, CD-sid, DVD-sid, parfyyme, kosmeetikat, lilli, ravimeid, tulemasinaid, õhupalle, rõivaid, peakatteid, jalanõusid, suveniire, ajaviitemängusid, maakaarte, postreid ja plakateid, tuulelohesid, laudlinu, voodikatteid, vöörihmu, rahakotte, käsitööd ja, nii uskumatu kui see ka ei tundu, võibolla isegi veel midagi.

Nagu öeldud, pole vaja sellele kõigele tähelepanu pöörata, kui pakutava vastu parajasti huvi pole. See on nagu iseliikuv kaubamaja. Aga võib ka vabalt endale ja oma seltskonnale näiteks korraliku eine korraldada. Või midagi vajalikku või kasulikku osta. Kõik on võimalik.

Samal ajal võib aga ka mootorpaadi järel veetava pika nööri otsas langevarjuga lennata või täispuhutud kummist banaanil ratsutada, skuutriga kihutada, purjelauaga surfata ning muidugi ujuda, päikest võtta ja yldse elust rõõmu tunda.

Tegelikult mõjub troopiline päike ja soolane merevesi väga hästi. Tean mitmeid tuttavaid, kes on siin käies oma kroonilistest haigustest lahti saanud.

Tai randades ei ole riietumiskabiine ega mageda veega dushi võtmise võimalust. Ka WC võib olla suhteliselt kaugel. Lihtsalt mainin, teadmiseks võtmiseks.

Tai inimesed tulevad randa tavaliselt kogu perega. Tellivad suuremal hulgal sööke ja jooke. Lapsed mängivad vee ääres, nooremad inimesed sulistavad sealsamas. Vanemad inimesed ei pruugi üldse vette minna. Tavaliselt lähevad tai inimesed vette päikeseloojangul. Ja vees käivad nad koos kõigi riietega.

Pattayal pole see muidugi mingi probleem, aga kuskil turistlikest piirkondadest eemal võiks sellega arvestada ja mitte kohe end kohaliku rahva jahmatuseks paljaks koorima hakata.

Millist randa valida?

Yldiselt peetakse Pattaya randa suhteliselt mustaks, ehkki seal vetteminek pole muidugi ohtlik. Jomtien, teine suurem rand pidavat olema puhtama veega. Mõnevõrra sõltub vee puhtus ka tuulte suundadest, tõusu-mõõna ajast ja vastava ranna piirkonnast, nii et yldistada on raske.

Valdavalt on vette minekuks ette nähtud kohad märgistatud ja piiratud nõnda et sinna mootorpaadid ja skuutrid ei sõida. Aga ujutakse ka nende vahel, pole hullu midagi.

Kes soovib, võib muidugi valida väiksemate randade vahel Pratanmak Hill või Naklua piirkonnas või hoopis kaugemal. Teenindus ja kõik muu on igal pool ikka enam-vähem samasugune. Väiksemates randades on ehk ruumi rohkem, rannariba on laiem, vesi puhtam ja asustus hõredam.

Mujal Tai maal võib rannaelu olla mõnevõrra teistsugune. Näiteks paljudel saartel on randades ka ööelu.

Seal ulatuvad randa hotellide jm majutuskohtade restoranid. Seal on istekohad või, veelgi tyypilisemalt, lamamiskohad. Sealsamas kypsetatakse ja grillitakse sulle meelepäraseid roogasid. Põlevad õlilambid. Külitad patjade peal. Ymberringi on pimedus, mängib muusika, eemal kohiseb meri. Väga romantiline.

Ja siis muidugi ööpeod rannal. Kõige tuntumad on täiskuu-peod Koh Phanganil.

Kisub jahedaks

Täna oli haruldaselt jahe õhtu. Ma ei oska öelda, kui palju kraade oli, aga tundus, et temperatuur oli langenud lausa miski 25 kraadi peale.

See on tai inimestele peaaegu juba pakane.

Igatahes olid paljud endale midagi sooja selga tõmmanud. Näha võis isegi kapuutsiga sulejopesid, karvase kraega ja puha.

Huvitav oli aga see, et kohe olid kuskilt välja ilmunud sallimyyjad.

Nii nagu vihma puhul ilmuvad välja vihmavarjumyyjad, niisamuti, nagu näha, on kogu aeg kuskil peidus need, kel on vaja salle myyja.

Ja neid salle oli igasuguseid. Kyll kootud, kyl heegeldatud, kyll villaseid, kyll muust materjalist, narmastega ja ilma, erinevate mustrite ja värvidega.

Tõesti huvitav. Yleujutuse puhul pakutakse kohe liivakotte, vihma puhul vihmavarje, jaheda ilma puhul salle - kuhu me niimoodi jõuame?

Oota, ma mõtlen...

Tai maale, ma arvan.

Ümbruskond

Hakkasin kokku lugema, mis mul siin oma elamise ümber kõik asub.


View Larger Map

Viieminutilise jalutuskäigu raadiuses leidub...

o umbes nelikümmend baari

o umbes kolmkümmend hotelli ja külalistemaja, neist mõned päris suured ja uhked, oma basseiniga ja puha

o paarkümmend restorani, sealhulgas taani, soome, itaalia, india, juudi jm köökidega

o kümmekond massaazhisalongi

o kümmekond juuksurit või ilusalongi

o kümmekond mopeedilaenutust

o kümmekond reisibürood

o kümmekond takso tellimise kohta

o neli-viis pangaautomaati

o viis-kuus karaokebaari

o viis-kuus apteeki, neist paar ööpäevaringselt avatud

o viis-kuus hambaravikliinikut

o paar-kolm kliinikut

o kaks ööpäevaringselt avatud esmatarvete kauplust, kus on kogu aeg saadaval muuhulgas ka võileivad, pirukad, pizzad, hamburgerid jm snäkid; kuum või jääkülm kohv või tee; õlled ja kõikvõimalikud kangemad joogid

o paar jõusaali

o paar kinnisvarafirmat või õigusbürood

o paar alkoholipoodi

o paar autolaenutust

o paar vanakraamipoodi

o paar lillekauplust

o paar kunstigaleriid

o üks go-go baar

o üks raamatupood

o üks suur turuplats, tegutseb kaks korda nädalas ja kus müüakse kõike alates lemmikloomadest kuni küpsetatud rohutirtsudeni

o mõned töökojad, hulgilaod, mobiiltelefonipoed, üks keeleõppe- või tõlkebüroo ning vist veel üht-teist, mis praegu meelde ei pruugi tulla.

Seda kõike siis vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Paar sammu kaugemal on veel kaks kaubamaja, üks toidu- ja olmetarvete oma, teine tehnikat täis.

Ukse eest möödub iga mõne minuti järel lahtine takso, millega võib kümne bahti eest 5 - 10 minutiga jõuda mistahes kohta Pattaya keskosas, sealhulgas suurematesse lõbustus- või ostukeskustesse, randa jm.

Samas ootavad ka motikataksod, millega saab kiiresti mistahes piirkonda Pattayal mõnekümne bahti eest.

Kahel pool sellest mu elukohast on veel tühjad platsid, kuhu alles hakatakse midagi rajama. Nii et see ümbrus hakkab edaspidi olema tihedamini asustatud.

Taolisi piirkondi umbes samasuguse kvaliteedi ja ümbrusega on Pattayal tegelikult kümnete ruutkilomeetrite kaupa. See minu oma on suhteliselt tavaline, vaikne ja tagasihoidlik linnaosa. Ei midagi erilist ega haruldast.

Templipüha

Siin mu lähedal on üks budistlik tempel. Asub ta Second Road'i ja South Road'i nurga sees, võtab enda alla päris suure ala seal. Õigupoolest on seal kohe mitmeid templeid ja muid hooneid, munkade eluasemed jpm.

Tavaliselt on seal vaikne. Suurem osa sellest templite alast on kasutusel autoparklana. Kusjuures väga odavalt, vaid 10 bahti eest võid sa oma auto sinna jätta. Hea asukoht - vaid sajakonna meetri kaugusel Walking Streetist ja muudest lõbustustest.

Aga mitmetel kordadel aastas toimuvad seal suured, mitu päeva kestvad pühad. Siis muutub kogu see templite ala hiigelsuureks laadaks, kus müüakse kõike mõeldavat (rõivaid, jalatseid, lemmikloomi, ehteid, cd-plaate, söögikraami jne jne). Seal on laste mänguväljakud, karussellid ja muud lõbustused, toimuvad etendused, mängib muusika.

Ja on ka mungad seal, kellele saab annetusi teha. Ja küllap toimub palju muudki, millest mul vähe aimu.

Enamusel sellest tingel-tangelist ei paista olevat, vähemalt meie arusaamise jaoks , küll midagi budismiga tegemist. Aga, noh, mida meiesgused sellest üldse teame, eks ole.

Millegipärast meenus aga hoopis see Jeesus, kes samasugust asja Jeruusalemma templipidustustel nähes hirmsasti vihastus ning märatsema, lõhkuma ja laamendama hakkas.

Huvitav, mis tal hakkas? - Sellised templipühad tunduvad idamaades olevat ju nii tavalised, nagu ma nüüd ise siin näen. - Kus ta seni oli elanud?



Tulin sealt praegu läbi. Kell oli üle kesköö. Möll käis täie hooga. Pildi peale jäi vaid väike osa templi väravatest, mille ees parajasti toitu sussitatakse.

Loy Krathong festival

Et nyyd ei jääks muljet, et siin maal ainult miskid jubedad festivalid toimuvad, tuleb kohe rääkida järgmisest, mis juba täna tegelikult algas.

See on Loy Krathong (või ka Loi Krathong) festival, mida peetakse yle kogu Tai maa kuukalendri järgi täiskuul, meie kalendri järgi tavaliselt novembris. Sel aastal langeb see 2. novembrile.

Tänasest on siin Pattayal kogu Beach Road'i merepoolne osa palistatud müügitelkidega, kus pakutakse kõike mõeldavat.

Ise ostsin sealt mööda minnes just täitsa shefid päikseprillid. Vaid 50 bahti eest (vähem kui 20 krooni).

Neid yritusi ja ettevõtmisi hakkab sel nädalal olema teisigi. Toimuvad iludusvõistlused, kontserdid, etendused jne jne.

Peamine ja kõige tähtsam on aga järgmisel esmaspäeval, täiskuu-ööl toimuv.

Siis pannakse banaanilehe peale küünal, lilli jm värke ning lastakse see vee peale ujuma. Ning lennutatakse selliseid küünla abil sooja õhu palle taevasse, nagu siin selle loo alguses näha võib.

Hästi ilus ja võimas vaatepilt.

Tõenäoliselt pärineb see komme hindu traditsioonist, umbes samal ajal peetava Diwali (Dīpāvali) festivalist, mil muuhulgas samuti pannakse küünlad vee peale ujuma. Samuti väga laialdaselt tähistatav.

Tai traditsioonis on selle ujutamise ja lennutamise mõte muuhulgas ka selles, et saata kõik halvad, segavad ja ylearused asjad ja mõtted ja tunded kaugele ja ära. Nonde ujuvate lehekeste peale pannakse ka enda äralõigatud sõrmeküüsi, juukseid jm. Ikka seda, mis on tylikaks muutunud ja millest lahti saada tahetakse.


Pildi allikas: Wikipedia.

Üheksa valitseja-jumalate festival

Näe, olen siin maal elanud juba viis aastat, aga ei teadnudki, et sellised asjad siin toimuvad.

"Vegetarian Festival" või "Nine Emperor Gods Festival", just praegusel ajal, paljudes kohtades Tai maal, aga kõige ulatuslikumalt ja suurejoonelisemalt Phuketis. Kestab üheksa päeva. Ja igal hommikul toimuvad vägagi dramaatilised rongkäigud.



Päris jube, mis?

Aga jah, ise pole näinud. Tuttavad räägivad, et suurim elamus, mis neil yldse on osaks saanud siin maal. Selle nägemine.

Mida aga osalised ise läbi elavad, ei suuda tõesti vist kujutledagi.

Tegemist on hiina päritoluga taoistliku kombetalitustega. Legendide ja taustade kohta võib lyhemalt lugeda siit. Pikemalt ja põhjalikumalt, kui kedagi huvitab, siis siit.

Aga, jah, hiina päritoluga riitused. Kagu-Aasias levinud eelkõige Malaisias, Singapuris ja Tais. Ning Tai maal eelkõige Phuketis, kus kolmandik elanikest ongi hiinlased. Lugu ja legendid ulatuvad muidugi aastatuhandete taha. Phuketti jõudsid need kombed ja traditsioonid 1825. aastast.

Torgatakse põskedest, keelest jm läbi igasuguseid asju, isegi vihmavarje ja kuulipildujaid, kõnnitakse sytel ja terariistadel, kallatakse ennast yle keeva vee või õliga. Paastutakse, palvetatakse, mediteeritakse muidugi. Sisuliselt viibitakse transis kogu see aeg.

Kõik see kokku on ikka tõesti natuke rohkem kui ma oleksin taoismist tahtnud teada.

Täna hommikul tehtud pildiseeriat võib näha siit.

Siinoleva pildi allikas.

Tommy sünna

Ma tunnen ja tean teda juba vist viis aastat. Igatahes leidis ta, et olen tema kõige vanem sõber ja tuttav tema eilsel sünnipäevapeol.

Tommy, jah, taipäraselt Tomdee. Umbes 35-aastane (ei hakanud küsima, kui vanaks ta sai), pisike prillidega sekeldaja. Väga suhtlemisaldis, alati rõõmus, nagu ikka.

Pidas kinnisvara-bürood, samal ajal tegeldes veel millega iganes. Nüüd on laienenud, osutab õigusalaseid teenuseid, peab väikest hotellikest ning näib, et pole probleemi või küsimust, mida ta lahendada ei suudaks.

Superkonsultant, nagu ta ise ennast nimetab. Väga hea inglise keele oskusega. Hästi lahe tegelane.

Eile, jah, pidas oma sünnipäeva ja oma firma aastapäeva. Pidu nagu pidu ikka, õhupallid, söögid, karaoke. Miski paarkümmend külalist, paar laudkonda tai inimesi, aga enamik farangid.

Ahjah, oli ka üks mustanahaline mees oma blondiini kaasa ja nende 2-aastase mustanahalise pojaga. Hästi tore perekond. Pani järjekordselt mõtlema valge rassi paratamatule hääbumisele.

Pidu ise toimus ühele soomlasele kuuluvas kohas. Kunagi alguses oligi Tommy büroo sealsamas, nii et vana ja tuntud koht ning inimesedki.

Soomlastele kuuluvaid kohti on siin minu elukoha ümbruses umbes kolm. Ja mitte sellepärast, et siin miski sommide piirkond oleks, vaid, lihtsalt. Nii on kujunenud. Üks neist, tõsi küll, üritab oma kohta müüa juba mõnda aega. Ja teine on vaid aastakese jõudnud oma kohta pidada. Aga see koht, kus seda pidu peeti, on püsinud sama omaniku käes juba väga kaua.

Nõnda siis istusin seal, vaatasin seda rahvast, rüüpasin Singha õlut ning korraga märkasin, et mu õllepudeli hoidjal on Saku longeri reklaam. Ja kõrvallauas oli samasuguse asja peal Saku originaali reklaam. Ei, ma ei imestanud.

Juba mõnda aega üritavad mõned eesti-soome inimesed siia Saku õlletehase tooteid introdutseerida. Paljudes soomlastele kuuluvates kohtades on ka need joogid saadaval.

Noh, peaks ütlema juba, et, olid saadaval. Sest ega nad miskit populaarsust ei saavutanud siiski üldisemalt. Aga, näe, need pudelihoidjad on endiselt olemas ja nähtaval.

(Kui keegi ei peaks teadma, siis sellised pudelihoidjad on siin selleks, et jook soojaks ei läheks. Väga praktiline.)

Kui loodus tahab möllata

Ehkki vihmaperiood peaks enam-vähem möödas olema, on viimastel nädalatel tulnud paar päris metsikut padukat. Ise pole sel ajal väljas juhtunud olema, aga näib, et yleujutused olid ikka vägevad.

Igatahes on piki Second Roadi paljud ärid ennast liivakottidega pidanud kaitsma. Varasematel aastatel pole sellist pilti kyll näinud.

Huvitav, hakkasin mõtlema, kuidas see käis? Et kui vihmavesi hakkas juba kõnniteedele valguma, kas siis ilmusid välja veoautod, kust hädalistele kohe liivakotte hakati müüma? Ja kui see nii oli, kuidas need veoautod selle möllu sees ise liikuda said? Ja yldse, kuidas nad kohe valmis olid, kui häda käes?

Ja veel, kust need liivakotid pärinevad? Peal olevate kirjade järgi tundus, et ongi selline tehas olemas, kus neid lausa toodetakse.

Ise kysimus muidugi, kas neid myydi või lihtsalt renditi. Sest peagi saab ju see paduvihma oht mööda, siis pole neid kotte enam kellelegi vaja ning tuleks ära koristada. Aga võibolla kunagi hiljem on nad jälle tarvilikud. Ega nad ju halvaks lähe ega kõlbmatuks muutu.

Vaevalt usutav, et meie linnavalitsus seda nii operatiivselt suutis korraldada. Aga, noh, kes teab.

Meil on siin nii, et kohe kui millegi järele vajadus tekib, siis ilmuvad kohe välja ka pakkujad. Nagu maa alt. Muidu neid yldse ei näe. Vihmavarjumyyjad tänavatel, näiteks.

Või mis iganes vajadus ja soov tekib, kohe on keegi just seda sulle pakkumas.

Selles mõttes on siin tõesti muretu.

Mae Nang Kwak

Seda tegelast on vist ka kõik näinud, kes Tai maal ringi liikunud. Ja kuidas siis muidu. Tema ongi see, kes meid igale poole kutsub. Ta peabki nähtaval olema.

Tema nimi on Mae Nang Kwak või lihtsalt Nang Kwak, mõnikord meie kirjapildis ka Nang Gwak. Näeb tavaliselt välja kui imeilus tai rahvariietes neiu. Tema juuksed on pärjatud kuldse või hõbedase krooniga, ta põlvitab, vasakul põlvel rahakott ning parem käsi kutsuvalt üles tõstetud.

See on see zhest, millega idamaades inimesi kutsutakse. Läänemaailmas on sarnane liigutus pigem nagu lehvitamine ärasaatmiseks. Mõnikord võib sellest lausa segadusse sattuda.

Mae Nang Kwak on hea haldjas, kes toob majapidamisse või ärisse head õnne, kliente ja raha. Ta istub sagedasti kassa kõrval ning vaatab ja viipab alati sissepääsu poole, kustkaudu see kõik ju peabki tulema.

Ta on väga austatud ja teda võib leida praktiliselt igas poes, äris, ettevõttes ja paljudes kodudes. Mõnikord on tal ka paksu naisterahva kuju, mõnikord seisab ta püsti, mõnikord on ta hoopis roosa poiss. Aga ta on ikka seesama haldjas. Talle ohverdatakse traditsiooniliselt lillepärgi, jooke, puuvilju ja suitsuküünlaid.

Arvatakse, et ta pärineb tai eel-budistlikust riisi-jumalannast nimega Mae Posop, kes on riisi kasvatava tai rahva hulgas praegugi väga kõrgelt austatud. Too riisi-jumalanna näeb välja üsna sarnane meie haldjale, ainult et ta käsi pole samamoodi üleval, see asemel on tal riisikõrte kimp üle õla. Võimalik, et too riisijumalanna omakorda on pärineb mõnest hindu jumalannast (Parvathi või Lakshmi).

Huvitavaks läheb see lugu aga seetõttu, et ka Jaapanis on üks sarnane tegelane samamoodi populaarne, ainult et too on kassi kujuline. Tema nimi on Maneki Neko. Täpselt niisamuti, üks käpp kutsuvalt üles tõstetud ja viipamas. Ja täpselt niisamuti pidavat tooma head õnne, eriti raha-õnne. Rahakoti asemel on tal vana ja kallihinnaline münt paelaga kaelas.

Selline viipav kass on ka Tai maal, eriti äride akendel, väga populaarne. Enamasti on tal sees väike patareiga töötav mootor, mille tõttu ta ka tõepoolest oma käppa liigutab.

Jaapani legend räägib, kuidas kunagi olevat üks samurai kuskil näinud, kuidas kass talle justkui viipab. Mees läinudki kassi poolt näidatud teed mööda ja pääsenud ohtlikust olukorrast. Kasse peetakse Jaapanis üsna üldiselt ikka õnne toovateks olevusteks.

See kassi "viipamise" liigutus on aga väga sarnane nende liigutustega, mida kassid teevad siis, kui nad endil käpaga nägu "pesevad". Nii jaapanlased kui hiinlased usuvad, et kui kass endal nägu peseb, siis tulevad külalised. Aga mida muud kui külalisi iga äri just ootabki, loogiline ju.

Nõnda siis ei pruugi see meie naishaldja viipamise-lehvitamise liigutus tähendada üksnes kutsumist, vaid võib vabalt meenutada ka nägu peseva kassi liigutust. Kusjuures, nii uskumatu kui see ka ei tundu, on mõnikord sellel meie tai haldjaneiul tõepoolest ka kassi saba taga! Tasub uurimist.

Õigupoolest on see lugu aga veelgi põnevam, sest selle haldja peas on sagedasti müts, mille kuju on täiesti selgelt fallos, täpsemalt glans penis, kui ladina keelt kasutada. Vähe sellest, meie haldjaneiu ise on tihtipeale fallose-kujuliseks tehtud.

Arvatakse, et see seos pärineb varajasest hindu shaivismist ehk Siva kultusest, mis liitus varase tai budismiga võibolla khmeri munkade kaudu kunagi 8. sajandil AD, aga ega päris kindel see ka ei pruugi olla.

Muidu aga on fallose (tai keeles "palad khik") kultus tai kultuuris üsnagi kindlalt ja laialdaselt tuntud ja täiesti normaalne. Kasutatakse neid amulettidena, rikkust, tervist, tugevust ja õnne toovate talismanidena.

Ja sagedasti võib neid näha kõige tavalisemas äris, just samamoodi, sissepääsu poole vaatamas ja kassa kõrval seismas. Tihtipeale veel värskete lillepärgadega kaunistatult ja annetustega ümbritsetult. Ei midagi roppu ega seksikat. Isegi pankades, bussijaamades, kus iganes.

Tundub tõesti, et selles väikeses tai haldjas nimega Nang Kwak saavad kokku väga erinevad kultuurid, uskumused ja traditsioonid.



Kusjuures, et kui kass silmi peseb, tuleb külalisi, seda teadis juba mu vanaema.



Piltide allikad: 1 2 3 4
5.