reede, 20, november 2009

Kooli mõtted



Meil on siin juba mõnda aega teemaks kooli asjad. Lili nimelt, praegu 5-aastane, käib yhes tai koolis seal Koh Samuil, kus ta praegu on koos Lordiga.

Ahjah, pole vist jõudnud rääkida, Lord hakkas töötama nyyd lausa kahe koha peal, yhes massaazhi-spa kohas ning seejärel veel yhes restoranis. Saab niimoodi ennast ära jagatud ja pidavat normaalselt teenima. Oli oma ema kutsunud ka enda juurde, et too Lili eest hoolitseks, kui ise tööl peab olema. Nii et elu seal Koh Samuil käib.

Aga kooli teema sellepärast, et on olemas idee panna Lili kohe päris korralikku kooli.

Sealsamas nende praeguse elukoha läheduses, vaid 5 minuti motikasõidu kaugusel, on yks rahvusvaheline kool. Inglise stiilis ja inglise keeles. Ja tundub päris korralik olevat tõesti. Nagu nad kõik ongi.

Bluewater International School, kui kedagi peaks huvitama.

Tyypiline selletaoline kool muidugi. Kusjuures, ysna tillukene, vaatasin just: vaid 200 õpilast seal yldse kokku kõigis vanuseryhmades.

Aga, mis mulle meeldib: kord on kõva. Tase tundub olevat väga kõrge. Ja kindlasti on see Lili jaoks palju parem variant kui miski tai rahvakool, kus õieti midagi ei õpita. Korduvalt nähtud ja kuuldud.

Muidugi pole see odav. Aga praegu tundub, et kui me koos Lordiga need kulud omavahel ära jagame, siis isegi saaks hakkama.

neljapäev, 19, november 2009

Peppermint



See on sellline klassikaline go-go baar siin Walking Streetil.

Kui esimest korda Pattayale tulla, siis tuleb kõigepealt minna vaatama seda, mis toimub kohas nimega Angel Witch. Ja seejärel, kohe sealsamas lähedal, veeta järgmine tunnikene kohas nimega What's Up. Ja esimeseks õhtuks piisab täielikult.

Aga kui rääkida klassikast, siis on Peppermint just see.

Ei midagi erilist, aga hea, suur, avar, mõnus, lahe. Seal on kõike, mis igal pool mujalgi, aga seejuures väga heal tasemel.

Tulin just täna sealt. Ja oma yllatuseks pidin sedastama, et nende klassikalise lahtise õlle hind on tõusnud lausa 4 bahti võrra! - Vanasti oli see alati 55 bahti, aga nyyd, palun väga, tahavad nad selle eest juba 59.

(Kes ei tea, siis selgituseks: sealsamas Walking Streeti ääres ole õnnelik, kui õlle eest kysitakse 70 bahti. Tavaline on ikka 85 ja yle selle.)

Mis aga seal Peppermintis on praegu eriti hea, see on uus noor DJ, miski tai kutt, aga oskab, raisk, hästi panna muusikat.

Ja, tuleb tunnistada, et legendid sellest, et Pattayal on ka yks päris ilus tibi, võivad seal isegi osutuda tõele vastavaks.

teisipäev, 17, november 2009

Avarii


Heidan mina täna hommikul harjumuspärase esimese pilgu aknast välja ja näen, et miski tai tibi uurib minu auto tagumist osa. Ei tea, mis teda seal huvitas, mõtlen.

Aga peagi kostab koputus mu uksele.

"Teie autoga juhtus õnnetus," teatab meie hotelli katoyee viisakalt. "Palun tulge alla vaatama."

Ja mis selgub?

Miski tai tibi on oma autot parkides tõepoolest oma esiotsaga mu Chrysleri tagumist pinda riivanud. Kui hoolega vaadata ja näpuga katsuda, siis on lausa pisut värvi kriimustanud. Muidu kyll aru ei saaks.

Vaatan tibile muidugi etteheitvalt otsa ja uurin, kuidas niimoodi kyll võis juhtuda. Ise mõtlen, et kui poleks mind teavitatud, siis vaevalt et yldse oleksin osanud siukst asja märgata.

Ilmselt peaksin ta käest miskit raha kysima, et asja ära lahendada. Aga mida siin kysida? Yle 100 bahti see kõik ju yldse väärt ei ole.

"Tuhat bahti?" kysib tibi samal ajal. "Ok?"

"Ok," ytlen.

Ta annab mulle tuhandelise ja intsident ongi lahendatud.

pühapäev, 15, november 2009

Kõrghooaeg



Jah, kauaoodatud kõrghooaeg on lõpuks kätte jõudnud. Walking Streetil ei saa enam keeglit veeretada.

Tegelt muidugi ei ole seda kunagi saanud. Sest Walking Street on alati rahvast täis. Aga siiski. Tulin just sealt, yle hulga aja sellel kella-ajal, nii kesköö paiku ja, tõesti - hoopis midagi muud kui varem. Hea meel kohe. Ja inimesed kah palju rõõmsamad seal.

Nojah, jällegi, inimesed on siin tegelt ju kogu aeg rõõmsad. Lihtsalt, kui siin kaua aega olla, siis hakkad imepisikesi nyansse tähele panema.

Aga hoopis yks teine asi tuli meelde, mis yldsegi teemasse ei puutu. Et hea on siin olla, seda muidugi. Ja rõõm on juba sellestki, kui korraks välja lähed ja inimestega kokku puutud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Mingi hea mõte oli, aga, näe, läkski meelest ära.

Hea kyll. Las ta siis jääb. Kui meelde tuleb, siis panen järgmisse postitusse. Praegu magama.

Oh, aga kohe tuligi meelde. Lisan siiasamma, ei hakka uut postitust kohe tegema.

Nimelt, juba mõnda aega märkan, et enamik selle blogi lugejaid ei ole yldsegi mitte Eestist. Igayks võib seda isegi märgata, kui klõpsab siin kõrval oleva "Kes siin käivad" väikese maailma kaardi peale. Eestist siia lugema tulijate hulk on juba ammu vähemuses, kuskil 45% ringis.

Mis tähendab, et peaksin olema vist ettevaatlikum, kui kasutan väljendeid "meil", "siin" ja muid taolisi, mõeldes sellega Eestit või Eestiga seonduvat. Aga, noh, vist olengi olnud, piisavalt.

Hea oleks selle kohta kommentaare saada, nii Eestist kui mujalt maailmast.

teisipäev, 10, november 2009

Mida teha kaladega



On siin juttu olnud juba mitmeid kordi mul siin lähedal olevast turuplatsist. Tegutseb teisipäeviti ja reedeti.

Tihtipeale meeldib mulle seal ääres istuda, õllekest libistada ja raffast vaadata. Häid mõtteid tuleb.

Nagu tänagi. Sain oma mõtted mõteldud, hakkasin ära liikuma. Parajasti oli juba kätte jõudnud turu sulgemise aeg. Ja eks ikka, nagu sel ajal tavaliselt, käis hoolas pakkimine.

See on see turgudel kauplejate jaoks kõige masendavam koht, võiks arvata. Et näe, ei saanudki ära myydud. Tuleb tagasi vedada või minema visata.

Eks ta ole. Isegi olnud seesuguses olukorras, korduvalt. Omal ajal, Krisostomuse raamatutega mitmesugustel messidel, konverentsidel jm. Ja ka siin, Tai maal, kui me kunagi Lordiga koos yritasime kah miski turukaubandusega kätt proovida.

Emotsionaalselt muidugi pisut halb, aga harjub ära. Enamik kaupa jääb alati myymata, sellega tuleb lihtsalt arvestada. Nii on ja nii peabki olema.

Aga kaupasid on erinevaid.

Näiteks siin minu lähedal oleval turul myyakse ka lemmikloomi - hamstreid, hiiri, kutsikaid, kassipoegi, jänkusid, akvaariumikalu, kilpkonni jmt. Eks nendelgi ole omad aegumis-tähtajad. Kaua sa neid ikka solgutad, kaks korda nädalas, selle turu vahet. Kunagi võibolla kasvavad liiga suureks, polegi enam nii nunnud. Või muidu. Hoolitsust vajavad aga igal juhul.

Polnud kunagi mõtelnud selle peale, et mida nad teevad näiteks kõigi nende kalakestega siis, kui turu aeg ära hakkab lõppema. Aga nyyd nägin ära.

Väga lihtne.

Suurem osa veest kallatakse minema. Kalakesed koos vähese veega lähevad kilekottidesse. Seejärel auto peale. Ja kyllap seal kuskil nende oma paigas siis jälle akvaariumisse või miskisse basseini.

Ja paari-kolme päeva pärast jälle turule, rahva rõõmuks ja imetluseks.

Kunagi keegi ikka mõned endale koju viib, eks ole.

Huvitav muidugi, mida need kalakesed sellest kõigest ise arvavad või mõtlevad.

esmaspäev, 9, november 2009

Koh Samui



Sai nädalavahetusel Koh Samuil käidud. See on see saar, hästi mõnus, siinpoolse mere sees. Mulle ta meeldib rohkem kui Phuket.

Asja oli ka. Nimelt oli Lord, kes koos meie yhise lapsukese, Lili'ga seal praegu elutseb, mind juba mitmeid kordi kylla kutsunud. Ja nyyd siis saigi jälle kokku saadud. Polnud vist yle aasta yksteist näinud.

Elavad nad seal päris avaras majakeses, kummalgi oma magamistuba lausa.

Lili, praegu viie-aastane, käib koolis. Kool on kyll saare teises otsas, miski 40 km kaugusel, aga koolibuss sõidab nende lähedalt mööda muidugi.

Lord ise hetkel tööl ei käi, aga vist järgmisel või ylejärgmisel nädalal hakkab jälle käima. Miski spa ja tai massaazhi koht seal lähedal. Tal ju mõlemal alal litsentsid, nii et võiks kasvõi oma firma käima panna.

Terve laupäevase päeva ja järgmise öö sadas seal kõvasti vihma. Ka pool pyhapäeva oli vihmane, alles õhtuks jäi järele. Neil olla juba mitu nädalat ilgelt kallanud. Samal ajal meil Pattaya kandis on suhteliselt kuiv olnud.

Ahjah, kui keegi ei peaks ette kujutama, siis see vahemaa on umbes tund lennukiga.

Pyhapäeva õhtul siis saime ka lõpuks välja minna. Lili magama pandud, suundusime Chaweng Beachi kõige kuumemasse piirkonda, Green Mango lähistele.

Päris huvitav oli sealset ööelu vaadata ja Pattaya omaga võrrelda.

Green Mango ise on suur diskoteek, peamiselt hip-hop muusikaga, seega mitte eriti minu maitse jaoks. Aga seal ymbruskonnas on suurel hulgal lahedaid kohti. Yks asi, mis kohe silma torkas, oli see, et tibid ei ole nii tyypilised Isaani piirkonnast pärit, nagu Pattayal. Ja teine asi, et suht vaiksem oli kõik ka selles mõttes, et sissekutsujad ei karjunud ega kiljunud, nagu Pattayal.

Hinnad on ehk sutsu kallimad kui Pattayal, aga siiski mitte eriti. Kombeks on anda neljas õlu või muu jook tasuta, kui kolm korraga ära tellid. Ja siis paistis, et "buketid" on moodi läinud. Noh, et miski väike ämber, kuhu õiged joogid sisse kallatakse ja siis kõrtega juuakse. Vanasti oli see tyypiline eelkõige Koh Phangani täiskuu-pidudel.

Polnud seal vist oma kolm-neli aastat käinud, nii et päris huvitav oli arengut märgata. Ja, tuleb tunnistada, märksa glamuursemaks on vähemalt seal ymbruses kõik läinud. Ma mõtlen, kujunduse ja väljapeetuse poolest. Väga efektseid ideid ja lahendusi hakkas silma. Mitte ylbeid, aga lihtsalt lahedaid.

Päris uutest kohtadest rääkides tundus, et Solo on tegija.

Kunagi oli Pattayal see probleem, et miski kella kahe paiku öösel peavad kõik kohad oma ärid sulgema. Bangkokis on see reegel nagunii. Aga Pattaya linnavõimud kuidagi palusid ja said nii, et võib vist ka kuni kella kolmeni lahti olla. Eks muidugi tegelikult hoitakse kohti lahti nii kaua kuni raffast jätkub, aga miski närv on ikka kõigil sees. Et ega äkki politsei tule trahvi tegema või midagi.

On muidugi kohti, mis on lahti kuni hommikuni, nii Bangkokis kui Pattayal, aga neid peab teadma. Kui kedagi juhatamas pole, siis niisama neid yles ei leia. Võid kasvõi mööda kõndida, väljastpoolt ei saa yldse aru, et sees ilge pidu käib. Siuksed sala-kohad. Politseile ilmselt makstud.

Aga, palun väga. Koh Samui Chaweng Beachil, ysna Green Mango lähedal, on klubi nimega Solo, mis avab oma uksed alles kell 2 öösel. Ja on lahti kuni kella 6-ni hommikul. Kohe ametlikult. Suured reklaamid yleval. Ongi selline afterparty koht, kuhu minnakse siis kui kõik muud kohad juba sulgema ennast hakkavad. Ja tundus tõesti päris äge olevat.

Ise me sinna ei jõudnud, kuna ei olnud plaanis nii pikalt väljas olla. Paistis neil olevat aga näiteks kohe nende endi sõiduriist, millega väsinud pidulised lõpuks ka kodudesse laiali vedada, kui soovi peaks olema.

Muidu on Koh Samui nagu ikka yks ilus ja kena Tai koht. Leidub kõike seda, mis mujalgi. Aga tõeline ja ainulaadne vaatamisväärsus on nende lennujaam. Miski kolm aastat tagasi ehitati ymber, aga see kontseptsioon, mis ennegi oli, jäi põhimõtteliselt samaks. Nimelt, lennujaam ilma seinteta. Kunagi varem on sellest siin ka juttu olnud, kui keegi peaks mäletama. Nyyd on see kõik aga hoopiski suurem ja laiem.

Saabumisel võibolla eriti ei saa arugi. Aga lahkumine on tehtud eriti meeldejäävaks. Kusjuures, tundus, et isegi kerge irooniaga on nagu vihjatud teiste lennujaamade logistikale.

Nii näiteks on check in paigutatud väravatest eemale, nõnda, et pead sealt alles jalutama oma lennu peale minevasse katusealusesse. Ehkki selleks, logistiliselt, mingit vajadust nagu polekski. Aga, et kuna kõigis lennujaamades on niimoodi, siis olgu meil ka, mõeldi vist. Ja kuna igal pool ymbritsevad sind selle teekonna puhul kaubanduslikud butiigid, siis, palun väga, ei pea ka siin selles osas pettumust tundma.

Ainult et kuna Koh Samui lennujaam on põhimõtteliselt vabaõhu-yritus, siis tehti see teekond selliseks, nagu siin ylal oleva pildi peal võib näha.

Nagu väike avenyy või puiestee, kuidas keegi tahab ytelda. Poed-butiigid kahel pool. Suur kellatorn ees, et näeks, palju veel lennuni aega on. Kui ise ei viitsi jalutada või vihma peaks sadama, siis sõidavad seal muidugi ka elektri-autod.


Ja, tõesti, milleks seinad?

Siin parempoolsel pildil on lennuvärava juures olev ooteruum. Võtad tasuta mahlu, kohvisid, kergeid kypsetisi. Lesid nendel diivanitel või toolidel. Või tsekkad oma e-maili.

Ja vaatad kaugusse, kus lennukid maanduvad ja õhku tõusevad. Väga sheff.

Ilus ja kena nädalavahetus oli. Lord on palju rahulikum ja loomulikum kui mingitel varasematel aegadel. Eks tal vanust kah juba yksjagu, 24 aastat täis. Kyllap see ka mõjub.

Ametlikult oleme lahutatud, kui keegi ei peaks teadma või mäletama. Aga tundub, et võime päris kenasti läbi saada. Hakka või uskuma, et kõik ongi hästi.

reede, 6, november 2009

Meediakommentaar





Sellel nädalal läbis Tai meediat uudis, millest tegin alljärgneva eestikeelse kokkuvõtte.



Möödunud teisipäeval võttis Tai politsei vahi alla juba kolmanda isiku, keda kahtlustatakse rahvuslikule julgeolekule ohtliku valeinformatsiooni levitamises vastavalt 2007. aastal kehtestatud Arvutikuritegude Seadustiku paragrahvile 14.
Pattaya lähedal resideeruv Somjate Itthiworakul, 38, kuulati üle Kõrgtehnoloogiste Kuritegude Uurimiskeskuses. Varem, pühapäeval, oli kinni peetud kaks isikut, keda kahtlustatakse samasuguses kuriteos.
Katha Pajajiriyapong, 37, turundusjuht investeerimisfirmas KT Zmico Securities, levitas kahtlustuse kohaselt oma klientide ja sõprade seas kuuldusi Tai kuninga halva tervise kohta, misjärel Tai börsiindeks SET kukkus 15. oktoobril 8,22 %.
Politsei on võtnud uurimise alla kümmekond investorit, et teha kindlaks, kas nende tehingud börsil võisid olla sooritatud turu manipuleerimise tagajärjel tekkinud võimaluste kasutamiseks.
81-aastane Tai kuningas Bhumibol Adulyadej viibib alates septembri keskpaigast kopsupõletikuga haiglas. Esmaspäeval ilmus ta avalikkuse ette, süüdates küünlad traditsioonilisel veefestivalil.




Saatsin selle teksti Äripäevale, aga kuna sealt ei tulnud mingit reageeringut, avaldan selle siinkohal.

Lisan ka mõned kommentaarid, mis sellest loost tulenevad või järelduvad.


• Ma muidugi ei tea, kui palju on Eesti meedias yldse juttu olnud sellisest võimalusest nagu börsi kõigutamine. TALSE mahud on vist liiga väiksed, et seesugusest tegevusest miskit tulu loota. Aga katsed turgu mingite kuulujuttudega mõjutada on sama vanad nagu turg ehk börs ise. Idee on ju lihtne. Lased levima, ykskõik mis viisil, miski kumu ja samal ajal oled ise (koos sõpradega) võtnud sisse positsioonid (optsioonid), mis selle kumu mõju tagajärjel tekkinud tõusust või langusest kasu toovad. - Reeglina on selline käitumine tsiviliseeritud maailmas kriminaliseeritav. Põhimõtteliselt on igal pool selle eest ette nähtud karistused. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• 2007. aastast kehtib Tai maal Arvutikuritegude Seadustik. See nimetus on muidugi vaba tõlge. Seda võiks nimetada ka Küberkuritegude Seadustikuks või kuidagi nii. Aga, vahet pole. - Selge on see, et arvutid, arvutivõrgud ja kõik muu sellega seonduv toovad endaga kaasa ka võimalused virtuaalsetes keskkondades kuritegude sooritamiseks. Ja need on ju tehniliselt ysna erinevad nendest tegudest, mida reaalses maailmas toime pannakse. Ja, tõepoolest, oleks normaalne, kui seesuguste kuritegude menetlemise jaoks olekski omaette seadustik. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• Tais on loodud Kõrgtehnoloogiliste Kuritegude Uurimiskeskus. Just nimelt seesuguste kuritegude avastamiseks, jälgimiseks jne. Ma muidugi ei tea, missugused on selle keskuse õigused ja võimalused. Aga tundub, et kellegi suhtlemise või börsil käitumise jälgimine ei ole selle keskuse jaoks mingi probleem. Põhimõtteliselt peaks see olema võimalik igal pool. - (Huvitav, kas ka Eestis?)

• Ehkki Tais valitseb konstitutsiooniline monarhia, on kuninga autoriteet väga kõrge. Igasugused katsed selle kõigutamiseks, näiteks kuulujuttude levitamisega riigipea halva tervise kohta, on juba iseenesest ohuks riiklikule julgeolekule ning väärivad seega kõige tõsisemat tähelepanu. - (Huvitav, kas ka...?)

• Kui 81-aastane inimene on yle kuu aja veetnud haiglas, siis tekib paratamatult mure tema tervise pärast. Ei pea otseselt mingeid kuulujutte levitama. Piisab väga vähesest, et usaldus kõikuma panna. Aga isegi see vähene tuleb sellegipoolest vettpidavalt tõendada, et kedagi saaks yldse kahtlustama või syydistama hakata. - (Huvitav, kas...?)


neljapäev, 5, november 2009

Rannaelu



Pole vist tõesti siinsest rannaelust pikemalt rääkinud.

Yldiselt on kõigis Tai randades enam-vähem yhesugused kombed ja tavad. Võiks ehk mainida, et topless ei ole kombeks. Nudistide randu siin yldse ei ole. Rannaelus ei ole siin maal yldse midagi eriti seksikat, kui see aspekt peaks kedagi huvitama.

Igaks juhuks peaks vist kohe alguses mainima, et päikesega tuleks olla ettevaatlik. Ega see just nii ka ole, et kohe saad päikesepiste või põletuse, kui kuskile lagedale ennast jätad. Ja ega need kaitsekreemid ka lausa kohustusllikud ole. Aga, nii igaks juhuks, ei maksaks nagu yldse kuskile ennast päikese kätte kauaks jätta.

Ja teine asi on meri. Haisid või kõrvetavaid meduuse meil siin ei ole. Aga merevesi on soolane ja võibolla harjumatult soe.

Erinevad rannad võivad olla siiski mõneti erinevad. Räägin kõigepealt Pattaya randadest ja siis lyhidalt ka teistest piirkondadest.

Kaks suuremat rannapiirkonda on siin Pattaya Beach ning Jomtien Beach, vastavalt umbes 3 km ja 6 km pikkused. Väiksemaid randasid leidub veel Naklua ning Pratanmak Hill piirkonnas ning samuti linnast eemal ning saartel. Yksikutel hotellidel või elupiirkondadel võivad olla ka oma privaatrannad.

Avalikud rannad on jagunenud paarikymnemeetristeks lõikudeks, kus igayhe eest hoolitsevad vastavad inimesed, tavaliselt yks perekond. See ongi siis nende igapäevane tegevus, töö ja teenistus. Nendele kuuluvad sealsed päikesevarjud, lauakesed, rannatoolid, kummist ujumisrõngad, kylmkastid jm varustus. Nemad koristavad oma rannalõiku, riisuvad ja sõeluvad liiva, hoiavad korda.

Nemad teenindavad sind ja hoolitsevad sinu eest, kui sa oled juba nende juurde koha sisse võtnud. Nad varustavad sind jookidega ja jääga, paigutavad soovikohaselt ümber toole, laudu ja päikesevarje ja yldse hoiavad sul silma peal, kui veel midagi peaks vaja olema.

Nende poole pöördumiseks ei pea nende juurde minema ega isegi mitte neid hõikama. Piisab viipamisest ja nad tulevad ise. Hästi mugav.

Lõpuks, lahkumisel, küsid arvet ning maksad kõige eest yheskoos. Seal sees on siis kõik joogid, mis sa oled nende käest tellinud ning mingi tasu veel nende rannatoolide kasutamise eest.

Suhteliselt odav kõik. 0,3-ne kohalik õlu 50 bahti, rannatool 30 näiteks. Ei midagi ylemäärast.

Samal ajal pakutakse sulle aga ka kõikvõimalikke muid teeneid. Algul võib see olla ysna häiriv, aga harjub ära. Tegelikult ei pea neile yldse reageerima.

Aga paratamatu on see, et lakkamatult möödub su juurest sõbralikult naeratavaid inimesi, kes pakuvad sulle massaazhi, manikyyri, pedikyyri, värskeid ajalehti, tätoveeringuid, lindude puurist lahtilaskmist, annetuste tegemise võimalusi, päikeseprille, käekelli, mänguasju, loteriipileteid, aurutatud või taignas küpsetatud krevette, krabisid, kalmaare, molluskeid, kalu, keedumune, kypsetatud maisitõlvikuid, kõikvõimalikke värskeid puuvilju, suhkruvatti, kooke, jäätist, kypsetisi, maiustusi, ehteid, CD-sid, DVD-sid, parfyyme, kosmeetikat, lilli, ravimeid, tulemasinaid, õhupalle, rõivaid, peakatteid, jalanõusid, suveniire, ajaviitemängusid, maakaarte, postreid ja plakateid, tuulelohesid, laudlinu, voodikatteid, vöörihmu, rahakotte, käsitööd ja, nii uskumatu kui see ka ei tundu, võibolla isegi veel midagi.

Nagu öeldud, pole vaja sellele kõigele tähelepanu pöörata, kui pakutava vastu parajasti huvi pole. See on nagu iseliikuv kaubamaja. Aga võib ka vabalt endale ja oma seltskonnale näiteks korraliku eine korraldada. Või midagi vajalikku või kasulikku osta. Kõik on võimalik.

Samal ajal võib aga ka mootorpaadi järel veetava pika nööri otsas langevarjuga lennata või täispuhutud kummist banaanil ratsutada, skuutriga kihutada, purjelauaga surfata ning muidugi ujuda, päikest võtta ja yldse elust rõõmu tunda.

Tegelikult mõjub troopiline päike ja soolane merevesi väga hästi. Tean mitmeid tuttavaid, kes on siin käies oma kroonilistest haigustest lahti saanud.

Tai randades ei ole riietumiskabiine ega mageda veega dushi võtmise võimalust. Ka WC võib olla suhteliselt kaugel. Lihtsalt mainin, teadmiseks võtmiseks.

Tai inimesed tulevad randa tavaliselt kogu perega. Tellivad suuremal hulgal sööke ja jooke. Lapsed mängivad vee ääres, nooremad inimesed sulistavad sealsamas. Vanemad inimesed ei pruugi üldse vette minna. Tavaliselt lähevad tai inimesed vette päikeseloojangul. Ja vees käivad nad koos kõigi riietega.

Pattayal pole see muidugi mingi probleem, aga kuskil turistlikest piirkondadest eemal võiks sellega arvestada ja mitte kohe end kohaliku rahva jahmatuseks paljaks koorima hakata.

Millist randa valida?

Yldiselt peetakse Pattaya randa suhteliselt mustaks, ehkki seal vetteminek pole muidugi ohtlik. Jomtien, teine suurem rand pidavat olema puhtama veega. Mõnevõrra sõltub vee puhtus ka tuulte suundadest, tõusu-mõõna ajast ja vastava ranna piirkonnast, nii et yldistada on raske.

Valdavalt on vette minekuks ette nähtud kohad märgistatud ja piiratud nõnda et sinna mootorpaadid ja skuutrid ei sõida. Aga ujutakse ka nende vahel, pole hullu midagi.

Kes soovib, võib muidugi valida väiksemate randade vahel Pratanmak Hill või Naklua piirkonnas või hoopis kaugemal. Teenindus ja kõik muu on igal pool ikka enam-vähem samasugune. Väiksemates randades on ehk ruumi rohkem, rannariba on laiem, vesi puhtam ja asustus hõredam.

Mujal Tai maal võib rannaelu olla mõnevõrra teistsugune. Näiteks paljudel saartel on randades ka ööelu.

Seal ulatuvad randa hotellide jm majutuskohtade restoranid. Seal on istekohad või, veelgi tyypilisemalt, lamamiskohad. Sealsamas kypsetatakse ja grillitakse sulle meelepäraseid roogasid. Põlevad õlilambid. Külitad patjade peal. Ymberringi on pimedus, mängib muusika, eemal kohiseb meri. Väga romantiline.

Ja siis muidugi ööpeod rannal. Kõige tuntumad on täiskuu-peod Koh Phanganil.



kolmapäev, 4, november 2009

Kisub jahedaks



Täna oli haruldaselt jahe õhtu. Ma ei oska öelda, kui palju kraade oli, aga tundus, et temperatuur oli langenud lausa miski 25 kraadi peale.

See on tai inimestele peaaegu juba pakane.

Igatahes olid paljud endale midagi sooja selga tõmmanud. Näha võis isegi kapuutsiga sulejopesid, karvase kraega ja puha.

Huvitav oli aga see, et kohe olid kuskilt välja ilmunud sallimyyjad.

Nii nagu vihma puhul ilmuvad välja vihmavarjumyyjad, niisamuti, nagu näha, on kogu aeg kuskil peidus need, kel on vaja salle myyja.

Ja neid salle oli igasuguseid. Kyll kootud, kyl heegeldatud, kyll villaseid, kyll muust materjalist, narmastega ja ilma, erinevate mustrite ja värvidega.

Tõesti huvitav. Yleujutuse puhul pakutakse kohe liivakotte, vihma puhul vihmavarje, jaheda ilma puhul salle - kuhu me niimoodi jõuame?

Oota, ma mõtlen...

Tai maale, ma arvan.

esmaspäev, 2, november 2009

Ümbruskond



Hakkasin kokku lugema, mis mul siin oma elamise ümber kõik asub.


View Larger Map

Viieminutilise jalutuskäigu raadiuses leidub...

o umbes nelikümmend baari

o umbes kolmkümmend hotelli ja külalistemaja, neist mõned päris suured ja uhked, oma basseiniga ja puha

o paarkümmend restorani, sealhulgas taani, soome, itaalia, india, juudi jm köökidega

o kümmekond massaazhisalongi

o kümmekond juuksurit või ilusalongi

o kümmekond mopeedilaenutust

o kümmekond reisibürood

o kümmekond takso tellimise kohta

o neli-viis pangaautomaati

o viis-kuus karaokebaari

o viis-kuus apteeki, neist paar ööpäevaringselt avatud

o viis-kuus hambaravikliinikut

o paar-kolm kliinikut

o kaks ööpäevaringselt avatud esmatarvete kauplust, kus on kogu aeg saadaval muuhulgas ka võileivad, pirukad, pizzad, hamburgerid jm snäkid; kuum või jääkülm kohv või tee; õlled ja kõikvõimalikud kangemad joogid

o paar jõusaali

o paar kinnisvarafirmat või õigusbürood

o paar alkoholipoodi

o paar autolaenutust

o paar vanakraamipoodi

o paar lillekauplust

o paar kunstigaleriid

o üks go-go baar

o üks raamatupood

o üks suur turuplats, tegutseb kaks korda nädalas ja kus müüakse kõike alates lemmikloomadest kuni küpsetatud rohutirtsudeni

o mõned töökojad, hulgilaod, mobiiltelefonipoed, üks keeleõppe- või tõlkebüroo ning vist veel üht-teist, mis praegu meelde ei pruugi tulla.

Seda kõike siis vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Paar sammu kaugemal on veel kaks kaubamaja, üks toidu- ja olmetarvete oma, teine tehnikat täis.

Ukse eest möödub iga mõne minuti järel lahtine takso, millega võib kümne bahti eest 5 - 10 minutiga jõuda mistahes kohta Pattaya keskosas, sealhulgas suurematesse lõbustus- või ostukeskustesse, randa jm.

Samas ootavad ka motikataksod, millega saab kiiresti mistahes piirkonda Pattayal mõnekümne bahti eest.

Kahel pool sellest mu elukohast on veel tühjad platsid, kuhu alles hakatakse midagi rajama. Nii et see ümbrus hakkab edaspidi olema tihedamini asustatud.

Taolisi piirkondi umbes samasuguse kvaliteedi ja ümbrusega on Pattayal tegelikult kümnete ruutkilomeetrite kaupa. See minu oma on suhteliselt tavaline, vaikne ja tagasihoidlik linnaosa. Ei midagi erilist ega haruldast.